Ruum, kus kõik päevased mured võib õhtul seebiveega alla lasta

Nüüdseks, kui maja ostmisest ja ehitusega alustamisest on möödunud laias laastus aasta ja neli kuud, saame lõpuks enda suureks rõõmuks näha ja öelda, et esimene ruum on lõplikult valmis. Selleks ruumiks on teise korruse duširuum-WC. Nagu ka eelnevates kirjutistes mainitud, võtsime eesmärgiks kõigepealt välja ehitada teise korruse duširuum, sest esimese korruse vannituba koos sauna ja vanniga võtab enda alla üle 20 ruutmeetri ning selle ehitamine võtnuks kõvasti rohkem aega. Meie jaoks oli aga aeg kriitilise tähtsusega, sest soovisime sisse kolida nii pea kui võimalik. Ehkki kasutuskõlblikuks sai kõnealune duširuum juba mõnda aega tagasi, siis lõplik valmimine ja kasutuselevõtmine venis – sobivate tihendite, liistude (mille asemel kasutasime küll köit) ja sisustuselementide leidmine võttis kauem aega. Plaatimistööde ning WC-poti paigaldamisega saime ühele poole juba sissekolimise hetkeks, kuid nüüdseks on paika saanud ka need detailid, mis seisavad ühe duširuumi esteetilise poole eest.

Siiski-siiski, liigume ajas veidi tagasi sellesse hetke, kui plaat oli seinas ja põrandal olemas, kuid dušinurka veel sihtotstarbeliselt kasutada ei saanud, sest puudusid dušinurga klaasid – need tellisime ära juba tegelikult üpris vara, kui plaatimistööd alles kestsid. Kuna tegemist oli sellises mõõdus klaasidega, mida standardlahendusena saada polnud, pidime vajaminevate klaaside jaoks teostama eritellimuse. Dušiklaasid koosnevad kahest osast: üks on kinnine klaas ning teine klaasuks. Klaasid paiknevad üksteise suhtes 135-kraadise nurga all, mis taaskord ei ole kõige tavalisem lahendus, kuid meie näite puhul jättis see rohkem lisapinda ning saavutasime ruumis avarama mulje.

Kinnine klaaspaneel on ülalt ja alt kinnitatud spetsiaalsete roostevabade klaasiklambritega. Vastu seina jääv osa on fikseeritud alumiiniumist U-profiili sisse. Üldiselt käis kinnise klaasi paigaldamine kiirelt ning tänu mugavatele lahendustele ka lihtsalt, kuid kõige probleemsem osa oli suure klaasi käsitlemine. Kuna tegemist on 2,6 meetrit kõrge ja 0,8 meetrit laia paneeliga, siis kaalub see päris palju ning lisaks kippusid laetalad esialgu ette jääma. Veidi põnevamaks läks siis, kui järg jõudis klaasukse paigaldamiseni. Ukse puhul oli kõige keerulisem saada see ühele joonele kinnise klaasiga, et hiljem paigaldatav tihend ka praod korralikult ära kataks. See nõudis rahulikult nikerdamist ja sättimist, kuid lõppkokkuvõttes õnnestus paigaldamine edukalt. Klaasukse paigaldamise puhul paigaldasime hinged seina külge nii, et liikuv osa paikneks peale ukse sulgumist kenasti ühel joonel klaasseinaga. Ka see sai kohe esimese korraga paika ning tänu sellele võttis kogu töö aega paar tundi.

DSC02069Dušinurka piiravad klaas ja klaasuks

Nüüd, kui klaasid paigaldatud, on dušinurk justkui kasutuskõlblik, kuid kahjuks ootab üks sellega seotud tööetapp veel ees. Nimelt on klaaside alla ja vahele tarvis paigaldada tihendid, sest vastasel juhul pritsib vesi nendest vahedest välja ning peale igat dušikasutust ootaks ees põrandakuivatus. Tihendeid otsisime esialgu kohalikest poodidest, kuid tarneajaks pakuti suve keskpaika ning see aeg tundus meie jaoks liialt hiline. Seejärel uurisime internetist, kas leidub veel võimalusi vajalike tihendite ostmiseks – kas keegi müüb ka interneti teel. Kuna internetiavarus on suur ja lai, leiab sealt alati erinevaid variante; mõne minutiga leidsime just sellised tihendid, mis meie dušinurka suurepäraselt sobivad. Lühidalt kirjeldust edasi andes otsisime ukse alla sellist tihendit, mis võimaldaks mõlemat pidi korralikult liikuda, kuid samas püsiks ikkagi veetihe. Samasugune tihend sai paigaldatud ka statsionaarse klaasseina alumisse külge, sest neid müüdi niikuinii pikkade juppidena ning saime ära kasutada selle osa, mis jäi üle ukse alla minevast tihendist. Klaaside vahele sai otsitud spetsiaalselt 135-kraadise nurga all paiknevate klaaside jaoks mõeldud tihend – see paigaldatakse seisva klaasi külge ning uks sulgubki kuni selle tihendini. Sel viisil on ka vee liikumise suund blokeeritud ja vesi ei saa tihendi vahele tungida. Tihendite paigaldamise kohta pole palju kirjutada, sest midagi väga põnevat jagada pole – tihedid surutakse klaasi külge ja ongi valmis. Tihendite klaasipoolne osa on U-profiiliga ning seega ei ole tarvis midagi liimida ega silikoonida.

Sissekolimise hetkeks ootab dušinurk meid avasüli oma kasutusvalmidust testima ning paigas on ka WC-pott. Puudu on veel kraanikauss, mille asemel kasutame esialgu allkorrusel köögis asuvat valamut. Duširuumi kraanikausi soetasime juba mõnda aega tagasi, kui leidsime ehituspoest muud kraami otsides just sobiva suuruse ja kujuga valamu. See jäi aga ootama, et tööjärg jõuaks paigaldamiseni. Selleks, et kraanikaussi paigaldada, oli tarvis valamukappi. Kuna meie duširuumi puhul ei olnud tegemist standardse lahendusega ning poest polnud võtta ka vastava stiiliga kappi, ei jäänud muud üle, kui valamukapi ehitus ise ette võtta. Kapi ehitamise protsessi lihtsustas kindlasti võimalus kasutada CNC-pinki. Kõik vajalikud detailid said arvutis valmis joonistatud ning seejärel tegi pink ülejäänud töö. Sellise lahenduse suurimaks plussiks on see, et puudub igasugune võimalus inimlikuks veaks nii mõõtmise kui ka saagimise kohapealt. Kapi mõlemasse küljeseina sai sisse tehtud roosimotiiviga graveeringud, mida oleks käsitsi olnud väga keeruline või pea võimatu (kui ei ole just kogemustega osav puusepp) teostada.

DSC02206Valamukapi valmistamine algas kapi külgede väljalõikamisest CNC-pingi abil

DSC02210DSC02212Lähivaated valamukapi külgedele graveeritud roosimotiivist

Üldised tööetapid kapi viimistlemisel olid samad nagu köögilaua ja tööpinna puhul, välja arvatud üks erinevus. Nimelt plaanisime teha graveeritud kujundi põhja valgeks (et kujutis paremini välja paistaks). See tähendas, et peale graveerimist värvisime kogu mustri pihusti ja valge värviga üle. Detailid kuivasid veidi aega ning seejärel käisid need läbi lihvimismasina alt, et valge värv ülearustest kohtadest maha lihvida. Tulemuseks oli kogu mustri sisu üleni valge ning ülejäänud detail puidutooni. Sellele järgnes samade detailide petsimine pruuni peitsiga – see töö nõudis ettevaatlikkust, et mitte rikkuda juba valgeks värvitud mustri sisu. Ehkki graveeringuga lahendus muutis peitsimise üpris keeruliseks ja aeganõudvaks, siis lõpptulemus oli seda väärt. Kui peits oli ära kuivanud, käisime kõik detailid ka õliga üle, et kaitsta puitu niiskuse ja vee eest, mida kraanikausi ümbruses tahes-tahtmata leida võib. Sarnase lahendusega, kuigi tagasihoidlikuma värvilahendusega, plaanime teha ka köögi kapiuksed ja sahtlid.

DSC02219Mustri sisu on kaetud valge värviga ning ülejäänud osa pruuni peitsiga

DSC02229Kapi täpsed mõõdud arvestasime selle järgi, et sinna mahuks eelmisest elukohast kaasa võetud punutud korvid

DSC02234Esimene katsetus, kuidas valamukapp oma kohale istub

Pärast suuremaid töid saabus aeg pisitööde tegemiseks. See hõlmas endas viimaste nurkade (mis jäid väljapoole dušinurga ala) silikoonimist, liistude, ukse ja ukselinkide paigaldamist. Uksega seonduv oli nendest pisitöödest vast üks mahukamatest, kuid kindlasti ka üks vajalikematest. Uks ise sai viimistletud jällegi juba korduvalt tutvustatud moel: üle võõbatud pruuni peitsiga ning hiljem töödeldud õliga. Selleks, et anda ruumile veel viimane lihv, said paigaldatud ka nagid, WC-paberi hoidja ning peegel.

DSC02242Nagi, dušinurga riiul ja tualettpaberi hoidja said valitud sarnases stiilis – romantilise olemusega, kuid võimalikult lihtsad

DSC02235Vaade duširuumi uksest sisse astudes


Wash away your troubles with some bubbles…

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s