Köögis saab kokata – lõpuks ometi!

Varasemate lugude põhjal võib aimata, et köök hakkab tasapisi jõudma sellesse staadiumisse, mille puhul saab seda juba eesmärgipäraselt kasutama hakata. Kuna tööpind on üks köögi võtme-elementidest, siis kõigepealt asumegi sellega tegelema. Ammu oli välja mõeldud, et meie maalähedase stiiliga kööki ei passi klassikaline saepuruplaadist tööpind. Seega jäi lauale kaks alternatiivi: täispuidust ja kivist tööpinnad.  Ehkki kivipind näeks kena välja ning selle hooldamine oleks väga mugav, otsustasime siiski teise variandi kasuks – valisime täispuidust tööpinna.

Kuna tööpind on selline ala, mis saab korraliku koormuse nii niiskuse kui ka kulutamise mõttes, siis on selge, et valik tuleb teha tugevate puude hulgast – meie langetasime otsuse tammepuidu kasuks. Plaanisime kogu töötasapinna koos kõige hiljem lisanduvaga ehitada algusest lõpuni ise. Esimene etapp sel puhul on tammepuidust liimpuitkilpide väljaotsimine ja tellimine. Valisime lühikese lamelliga liimpuitkilbi, kuna selle puhul paistab puidu muster juhuslikum ning näeb põnevam välja. Ei saa arvestamata jätta ka asjaolu, et lühikese lamelliga liimpuitkilbi puhul on hind grammike soodsam.

DSC02035Töötasapinna esialgne sobitamine oma kohale

Planeerisime tööpinna selliselt, et idee poolest on tegu L-tähega, kuid nurk ei ole 90-kraadine, vaid nurgas on eraldi 45-kraadine element. See annab võimaluse nurka paigaldada pliidi ja ahju. Selline tööpind tuli kokku panna kolmest tükist, millest kaks olid vastava pikkusega ristkülikud ning nurgadetail oli kahest küljest lõigatud nurga alla. Selleks, et saada täiuslikult sirged lõiked, ei tohtinud tekkida vähimatki vääratust materjali saagimisel. Oma töövahenditest jäi sel puhul puudu ning saagima tuli minna tuttava puidutöökotta, kus sai kasutada suurt formaatsaagi – selle saega ei kujutanud täpsete lõigete tegemine endast mingit probleemi. Pigem sai probleemiks hoopis tammest liimpuitkilpide transport, sest tegemist oli 4-meetriste raskete plaatidega.

DSC02049Järgmise etapina sai nurka sobitatud 45-kraadine element

Kui detailid õigesse mõõtu lõigatud, hakkasime mõtlema viimistlemise peale. Kuidas saada tulemuseks just selline tumepruun tööpind nagu mõtetes mõlkus, polnud sel hetkel veel teada. Esimene mõte kujutas endast suhteliselt lihtsat ettevõtmist – proovime kasutada sama tooni peitsi, mida kasutasime tükk aega tagasi ka laetalade töötlemisel. Loomulikult viisime esmase katsetuse läbi ühe ülearuse tüki peal, et vältida õigete detailide rikkumist. Katsedetaili pealt oli näha, et selline variant sobib väga hästi, seega järgmiseks sai ette võetud juba kogu tööpind ise.

Üldised tööetapid olid järgmised:

  1. Kõigepealt peitsisime puhast tamme liimpuitu soovitud tooniga.
  2. Peale peitsimist lihvisime kogu pinna hoolikalt liivapaberiga üle, et tekkinud karvasus uuesti eemaldada.
  3. Lihvimise järel kandsime pinnale õli.
  4. Mõne aja pärast õlitamise kordamine (vastavalt pakendil esitatud juhistele, kokku kolm korda).

Peale õlitamist on näha lõplikku tulemust: puidumuster hakkab kenasti välja paistma  ning tegemist on justkui vana ja veidi kulunud tammepuiduga.

DSC02050Katse-elemendile kandsime vaid ühe kihi õli, seetõttu on toon veidi hallikam kui lõplikul tööpinnal. 

DSC02063Töötasapind värvitud kujul

Peale detailide peitsimist, lihvimist ja õlitamist tuli need lihtsalt kokku tõsta. Kuna eelnevalt olid tükid väga täpselt välja mõõdetud, siis kokkupanekul probleeme ei ilmnenud.  Tükkide kokkusobitamine ja paikapanemine oli siiski väike osa tööst, sest lisaks oli vaja paigaldada ka kraanikauss ja pliit. Mõlemad on tööpinda integreeritavad ning see tähendas, et töötasapinda oli vaja sisse lõigata vastavad augud. Õnneks sai vahetult enne soetatud juhtsiiniga sukelsaag ning tänu sellele ei ole täpsete ja sirgete lõigete sooritamine enam probleemiks.

Väike tagasilöök ilmnes aga kraanikausi paigaldamisel, kui selgus, et üks ülevooluga seotud vidin on puudu. See tähendas otsingutuuri erinevates poodides, et leida just vajaminev jupp – valamu oli ju vaja siiski lõplikult paika saada. Õnneks leidis probleem lahenduse juba paari päeva jooksul. Valamu on oma olemuselt maamaja stiilis, keraamiline ja kahepoolne. Täpselt sellise suuruse ja stiiliga kraanikausi leidmine võttis omajagu aega ja otsimise indu, kuid jäime väga rahule, et leidsime piisavalt kannatust just “selle õige” leidmiseks. Sisse kolimiseks oli oluline köögi töötasapinnaga jõuda sellesse etappi, kus oleks olemas just valamu ja pliit. Ülejäänud lisad koos tööpinna-aluse tehnikaga (nt nõudepesumasin ja küpsetusahi), kappide ja sahtlitega jäävad hilisemaks ettevõtmiseks.

DSC02175Aknapõsed on küll viimistlemata (ning rikuvad veidi vaadet), kuid selline näeb välja valamu lõplikult töödeldud töötasapinnal

Pliidiks valisime induktsioonpliidi, sest tegemist on elektripliidist oluliselt energiasäästlikuma variandiga ning samas on selle eeliseks kuumutamise kiirus – vesi läheb keema vaid mõne hetkega ning see muudab kokkamise protsessi veelgi nauditavamaks. Pliidiga juhtus selline lugu, et tellitud oli must, kuid kohale saabus valget värvi pliit. Esialgu ohkasime sügavalt sisse-välja ning mõtlesime, et tuleb hakata tegelema toote tagastamisega. Siiski proovisime huvi pärast pliiti tööpinnale paigutada ning nägime, et see sobis tumepruunile taustale imehästi, eriti arvestades asjaolu, et ka kraanikauss on valge element samal töötasapinnal. Paarikümne minuti jooksul oli selge, et valge pliit sobib vast isegi paremini kui must. Nii leidiski meie köögis endale koha valget värvi pliit.

Veel üks oluline asi, mis on sissekolimiseks suhteliselt hädavajalik, on külmkapp. Õnneks sai ka see probleem lahendatud ning mõni aeg tagasi tellitud külmik jõudis meieni peaaegu õigel (kokkulepitud) ajal. Tulevikule mõeldes langes valik kahepoolsele külmkapile, pidades silmas just sügavkülma mahtu – erinevad külmutatud viljad kuluvad terve aasta jooksul marjaks ära.

DSC02161Lisaks köögi üldvalgustusele on tööpinna kohal eraldi suunatavad lambid, et pimedal ajal ruumile õdusust lisada

DSC02165Pliiditagusele tööpinna-alale jääb kõrgendusega nurgariiul

Järgnevalt sai ette võetud söögilaud. Kuna köök on esimese korruse ruumidest kõige suurema pinnaga, plaanisime sinna algusest peale ka suhteliselt suurt söögilauda. Üpris mitmed õhtupoolikud möödusid veebiavarustes, et tutvuda pakutavate laudade valikuga. Üldistades võib öelda, et valikud jagunevad kaheks: odavad kerglauad või meeletult kallid täispuitlauad. Ehkki nii mõnigi kallis puitlaud tekitas ahvatlusi, siis kindlasti ei soovinud/saanud me kulutada üle tuhande euro köögilaua peale. See suunas mõtted taas isetegemisele.

Mõõtsime välja, et laua läbimõõt võiks olla 1,6 meetrit – sellisel juhul mahub see ruumi keskele nii, et igast küljest jääb piisavalt ruumi ka siis, kui laud on ümbritsetud toolidel istuvate inimestega. Järgmiseks oli vaja välja mõelda, mis materjalist laud teha. Esialgu plaanisime tellida liimpuidust plaadi, kuid selle asemel pakuti hoopis CLT-st ehk ristkihtpuidust varianti. Sisuliselt on tegemist puitlamellidega, mis on omavahel kokku liimitud kolmes kihis ja asuvad üksteise suhtes risti.

DSC02112Lauajalad lauaplaadi taustal

DSC02114Niiviisi nägi laud välja pärast kokkupanekut ning enne viimistlustööde alustamist

Lisaks lauaplaadile on vaja ka jalgu – need sai valmistatud ehitusjääkidest. Kõigepealt sai kahest pikemast prussist tehtud rist, mis on omavahel tapitud, liimitud ja kruvitud – selle peale hakkab plaat toetama. Seejärel said lisatud massiivsed jalad, mille sisse omakorda on tapitud, liimitud ja kruvitud lauaplaadi-alune rist. Jalad ei ole valmistatud ühest suurest prussist, vaid neljast väiksemast, mis on omavahel kokku liimitud ja kruvitud. Põhjuseks asjaolu, et selline materjal oli kohapeal olemas.

Lõpuks sai laud lõplikult kokku monteeritud ning järgnes töötlus samal moel nagu tööpinnaga: peitsisime, lihvisime, õlitasime mõned korrad. Lõplik söögilaud näeb välja justkui päevinäinud vana laud ja tänu sellele sobib see suurepäraselt meie 80-aastasesse maakodusse. Nüüd oleme veel vaid sobivate toolide otsinguil – neli tükki on olemas, neli endiselt puudu. Olemasolevad toolid leidsime taaskasutatud asjade poest, kuid kahjuks pole rohkem sarnase värvitooni ja stiiliga toolidele peale sattunud. Õnneks pole nendega ka põletavalt kiire.

DSC02192Lõplik versioon enda kätetööna valminud 70 kilogrammisest söögilauast

DSC02196Lisaks söögitoolidele paigutasime kööki ka väikese diivani

DSC02199Diivani kohale paigaldasime ka valgustuse – vahel tekib tahtmine just köögis mõnda ajakirja või raamatut sirvida.


“Good food and a warm kitchen are what makes a house a home.”
Rachael Ray

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s