Kodu süda

Aastake on möödas sellest, kui renoveerimistöödega alustasime. Kuigi lood töödest-tegemistest ilmuvad väikese nihkega, võib etteruttavalt öelda, et saime 2019 aasta alguseks majja sisse kolida. Seega on aasta jagu töiseid nädalapäevi ja hilisõhtuid end igati ära tasunud!

Suundume nüüd tagasi selle juurde, kuhu ehitusliku poole pealt jõudnud oleme. Lõpuks (selleni kulus 3600 töötundi)  on aeg alustada lõppviimistlusega meie kodu südames ehk köök-söögitoas. Köögist saab meie kodu kõige tähtsam ruum ning sinna on planeeritud kõik võimalikud lahendused selleks, et pere ja sõpradega mõnusalt aega veeta. Köök pakub oma 30 ruutmeetriga võimaluse endasse ära mahutada kööginurga, kaminanurga koos diivaniga ning küllalt suure ümmarguse söögilaua, mis on planeeritud toa keskele.

Praeguse seisuga on köögis kõige silmapaistvam element ilmselt kamin. See on mõeldud peamiselt dekoratiivseks elemendiks, kuid samuti selleks, et talvise pakasega elava tule saatel hinge soojendada. Samas on kaminal ka praktilisem põhjus, nimelt ei tea kunagi, millal võib ootamatuste tõttu elekter ära minna ja maaküte oma töö mõneks ajaks lõpetada. Õnneks sedavõrd kahjutekitavaid elektrikatkestusi väga tihti ette ei tule ning paaritunnise katkestuse puhul ei jõua vesi põrandaküttetorudes oluliselt maha jahtuda.

dsc02096

Kaminanurk koosneb kahest osast. Üheks osaks on malmist kolle koos selle kohal asuva soojakojaga ning selle kõrval on omakorda spetsiaalne ruum küttepuude ladustamiseks. Puude ladustamise “riiuli” sees on omakorda horisontaalsed metallpulgad, mis annavad võimaluse puid ladustada nii, et õhk saaks vabalt liikuda ja puud kiiremini kuivada. See kehtib loomulikult ainult pindmise vihma või lumeniiskuse eemaldamiseks, sest kaminas, nagu igas teiseski küttekoldes, tuleb kasutada siiski varasemalt kuivatatud küttepuid. See tagab küttekolde ja korstende pika eluea ning samas ka suurendab saadava soojuse hulka.

dsc02098

Kamina viimistlus sisaldab kaht erinevat materjali ja tooni.  Suurem osa kaminast on kaetud antiikkrohviga, mis jätab autentse vanema väljanägemise ka uuele kaminale. Lõplik pind on loodusliku valge tooniga ning kare. Lisaks valgele krohvile on kamina juures kasutatud palju vana punast telliskivi, millest suurem osa on saadud selle sama koha peal asunud vana ahju lammutamisest. Ainult mõned kivid on lisaks juurde otsitud. Kamina ehitamisel oli algusest peale mõte, et mingis osas peame vanu elemente ära kasutama ja seda mitte ainult väärika väljanägemise andmiseks, vaid osalt ka finantsilistel põhjustel – vanade kivide ostmine oleks tähendanud arvestatavat lisaväljaminekut, millest sel puhul õnnestus pääseda.

Kuna korstna kõrvalt vana kipsi alt tuli välja punastest tellistest kivisein, mis oli paksu krohvikihi all, siis otsustasime ka selle puhul võimalikult palju säilitada vana olemasolevat seina. See tähendas, et seinast ja korstna pealt sai maha löödud kõik lahtine krohv ning kuni punase telliseni sai see osa täielikult puhastatud. Seejärel tekkis põnev vanaaegne kivisein – osalt paljas punane tellis ning osalt krohviga kaetud sein. Et hoida sarnast stiili kaminaga, said nii kivine pind kui ka krohvitud osa pealtnäha samasuguse töötluse nagu kamin. Koht, kuhu jäi vana krohv peale, sai üle krohvitud valge antiikkrohviga ning punase tellise osa sai lihtsalt kivilakiga üle võõbatud, et vältida pudisemist.

dsc02097

Kogu kamina ja kaminanurga viimistlemine oli kokkuvõttes parasjagu pikk protsess, mille üheks keerulisimaks osaks oli selle kõige sidumine üheks tervikuks. Ehkki idee punase tellise ja valge krohvi kombinatsioonist oli selge juba mõnda aega, vajas siiski omajagu mõttetööd see, kuidas siduda olemasoleva vana tellissein ja korsten kaminaga nii, et lahendus ei jääks välja paistma tehislikuna. Ilmselt teate isegi, et kõige keerulisem on teha viimistlustöid võimalikult “suvaliselt” ja “loomulikult”. Tavaliselt kipub käsi ikka liikuma mingit kindlat mustrit pidi ning see muudab korstna ja seina krohvimise lahenduse küllalt keeruliseks. Kokkuvõttes jäime ise lõpptulemusega väga rahule ning siiski jäi mulje, et tegemist on loomuliku lahendusega.

Lisaks kaminale kasutame sama valget tooni köögis veel üpris laialdaselt. Näiteks lagi, kus mängivad vaheldumisi valged ruudud ja neid ümbritsevad tumepruunid talad. Kunagises varasemas kirjatükis seletasime täpsemalt lahti, kuidas laetalad valmisid – tegemist on käsitsi vanutatud prussidega, et need sobiksid võimalikult hästi vana maja olemusega.

dsc02094

Ehkki talad olid laes olemas juba mitu kuud tagasi, siis lae valge osaga ei saanud päris pikka aega edasi tegeleda, kuna vahepealsesse aega mahtus köögis veel väga palju tolmutamist. Lagi on olemuselt suhteliselt lihtne ja konkreetne – ruumi äärtest on see toodud 200 mm allapoole ning keskmine osa paigaldatud nii kõrgele kui võimalik. Äärte allatoomise taga oli praktiline vajadus, sest kuidagi oli vaja vedada ventilatsioonitorud ühest toast teise. Samas peab tunnistama, et lisaks praktilisele otstarbele näeb selline lahendus päris kena välja, kuna annab laele teatava raami. Kõik madalamale toodud osad on kaetud valge laudisega (nagu laes asuvad ruududki) ning ainus koht lae puhul, kus on kasutatud tumedaid toone, on talad. Otsustasime kamina ja lae puhul kasutada valget tooni seetõttu, et kõik köögi seinad on suhteliselt tumedad.

Tumedad toonid seintes on otseselt seotud sellega, et jätame kogu esimesel korrusel välja vana palgi. Palk on esmalt harjatud terasharjaga ning seejärel üle võõbatud läbipaistva puidulakiga. Harjamise peamiseks põhjuseks on pealmise musta kihi eemaldamine. Selle käigus saime palgi algsega võrreldes märgatavalt heledamaks ning samuti tuli välja ilus puidu muster. Lakkimise peamine eesmärk on töödelda palgid selliseks, et puidu pinnalt enam tolmu juurde ei tekiks, samuti on lakk suurepärane abivahend, et võõbata üle ka palkide vahel olev takk. Kui muidu oleks takk jäänud lahtiselt palkide vahele tolmlema, siis tänu paksule lakikihile sai see surutud vastu palgivahet – nüüd on see sinna justkui kinni liimitud. Samuti on laki üks eesmärkidest toimida kui aurutõke, sest muud aurutõkkekihti lahtise palgi peale paigaldada ei saa.

Köögi palkseina sisse jäi esialgu ka üks koht, kus varem oli aken (mis sai meie poolt kinni ehitatud). Kuna meil oli kindel plaan kogu seinas puit välja jätta ning kindlasti mitte kasutada kipsi, siis otsustasime, et katame selle väikese osa välisseinast taaskord valge laudisega. Laudisena oleme terves majas kasutanud sisevoodrilauda profiiliga STP0. tegemist on ümarate nurkadega täispunnlauaga ning see sobib suurepäraselt meie maamaja stiiliga. Praeguse seisuga oleme seda lauda kokku ostnud ligikaudu 200 ruutmeetrit ning ilmselt tuleb üle saja ruutmeetri veel juurde muretseda. Tellime seda lauda viimistlemata kujul ning kodus värvime need värvipüstoli abil valgeks. Värvitult ostes säästaks küll aega, kuid hinnavahe on liialt suur ning meil ei ole mõistlik seda varianti kasutada.

dsc02090


“The kitchen really is the castle itself. This is where we spend our happiest moments and where we find the joy of being a family.”

Mario Batali

 

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s