Mõlema korruse vannitoad

Enne vannitoa põrandate juurde jõudmist on peamine eesmärk teise korrusega järele jõuda, st “mustad” põrandad alla saada kogu korruse ulatuses. Esialgu oli vahelaeks lihtsalt liiv talade vahel ning see raskendas teisel korrusel liikumist ja tegutsemist – oli vaja stabiilset pinda, millel liikuda ja töötada. Kogu teise korruse põranda pind on ca 160m², seega kulub nendesse põrandatesse omajagu aega.

Kuivades ruumides tuleb põranda konstruktsiooni puhul arvestada ka põrandaküttetorustikuga. Kuna teise korruse kuivadesse ruumidesse ei taha suurest lisakaalust tingituna teha lausvalu, siis kasutame nendes ruumides teist lahendust. Algselt plaanisime kasutada spetsiaalseid põrandakütteplaate, kuid leidsime jooksvalt sobiva taskukohasema variandi. Nimelt paigaldame musta põranda peale 22×150 mm lauad ning nende vahele põrandaküttetorustiku. Laudade ja torustiku peale paneme laminaadi alusvaiba ning selle peale omakorda tsementkiudplaadi jäägi ribad, mis õnnestus soodsa hinnaga soetada. Esialgu jäävadki põrandad tsementkiudplaadi alla, hiljem tuleb sinna peale veel üks kiht alusvaipa ning parkett. Seniks tuleb edasi minna teiste töödega.

3Ühe magamistoa põrand on juba kaetud tsementkiudplaadiga.

Kõigi kuivade ruumide põrandad nii esimesel kui teisel korrusel saavad lõppstaadiumis kaetud laminaatparketiga. Laminaatparkett seetõttu, et võrreldes puitparketiga peab see paremini vastu suure koera küüntele. Kõik märjad ruumid (vannitoad ja tualettruumid) saavad kaetud keraamilise plaadiga. Seetõttu on nendes ruumides “mustad” põrandad arvestatud muust põrandast vastavalt nii palju madalamad, et sinna oleks võimalik peale teha betoonivalu (keraamilise plaadi alla on vaja väga stabiilset pinda, et vältida hilisemat keraamilise plaadi purunemist).

Kollase majapoole teise korruse duširuum

Vanema majapoole teisele korrusele on duširuum (nimetagem nii, sest otseselt vanni selles ruumis pole) planeeritud selliselt, et nii WC-pott, kraanikauss kui dušinurk on ühes seinaääres. WC-pott on seinasisene, nagu ülejäänud majaski. Dušinurga laiuseks on planeeritud 900 mm, mis on täiesti piisav mugavaks kasutamiseks. Kasutame seinaäärset trappi, mis on täpselt 900 mm lai ning sobib seina äärde paigaldamiseks. Soovisime paigaldada just 900 mm trapi seetõttu, et oleks võimalik teha dušinurga kaldevalu ainult ühesuunaline, mis omakorda lihtsustab valamise protsessi. Dušinurga äär on ümbritsetud kõrgendusega – mõeldud selleks, et vähendada vee liikumist ruumi kuivale poolele. Kõrgendus läheb plaadi alla, nagu ülejäänud duširuum. Kraanikausi ja dušinurga vahele on plaanis paigaldada klaassein.

4Duširuumi “huvitav” kuju tuleneb täiesti praktilisest vajadusest. Niiviisi on võimalik magamistoa osana ära kasutada üks väike ruumiosa, millele muidu puuduks ligipääs.

5Dušinurk koos ümbritseva kõrgendusega.

Selle duširuumi lagi tuleb kahetasandiline, kuid seda mitte niivõrd soovist, vaid pigem vajadusest – nagu enamiku otsustega renoveeritavas majas. Nimelt jääb ruumi kohale osaliselt vintskapi neel ning selleks, et ei peaks lae ehitamist äärmiselt keeruliseks muutma, sai osa laest toodud madalamale. Nii on võimalik mugavalt paigaldada tuuletõke ja soojustus, millele järgneb laeviimistlus (ilmselt laudis). Põhjus, miks ei soovinud tervet lage allapoole tuua, peitub kenades laetalades, mille soovime välja jätta. Täpsustuseks võib öelda, et ruumi madalamas osas on lae kõrgus u 2,5 m ja kõrgemas osas 3 m, seega kõrgusega otseselt muret ei teki.

6Kõnealused laetalad teise korruse duširuumis.

Punase majapoole teise korruse duširuum

Selle majapoole vannitoaga oli veidi rohkem tööd – peamiselt selle mahu tõttu. Võrreldes kollase majapoole 2. korruse duširuumiga, on tegemist umbes kaks korda suurema pinnaga. Põhielementideks taas seinasisene WC-pott, kraanikauss ja dušinurk. Samuti kasutame trapirenni, mis on visuaalselt kena ning samas lihtsustab taaskord valamise protsessi, kuna ei tule teha kaldeid täisulatuses neljast küljest.

Ruum ise koosneb kahest osast: esimeses osas on varasemalt mainitud elemendid, tagumisse ossa on planeeritud katusealune nurk, kuhu saab paigaldada pesumasina ning muud majapidamisega seotud tarvikud või vahendid.

7Punase majapoole teise korruse duširuum – eesmisesse ossa on planeeritud WC-pott, kraanikauss ja dušinurk, tagumisse ossa pesumasin ja muud majapidamisega seotud tarvikud.

Esimese korruse vannituba (kollases majapooles)

Kui teise korruse valamistega ühel pool, peame kohe ette võtma ka alumise korruse vannitoa, mis on üksinda palju suurema pinnaga kui mõlemad ülemise korruse duširuumid kokku. Lahendus on tehniliselt sarnane ülemise korruse omaga: kõige alla läheb veekindel kile kahes kihis, seejärel esimene kiht armatuuri, mille peale põrandaküttetoru, toru peale taas üks kiht armatuuri ning võibki valamisega alustada. Esimese armatuurikihi külge sai mugavalt siduda küttetoru. Kohtades, kus armatuur hakkas üles punnitama, sai see omakorda kinnitatud põrandaplaadi külge. Teine armatuurikiht sai seotud alumise kihiga ning kokkuvõttes on need omavahel stabiilselt seotud, vältides valamise käigus armatuuride liikumise ohtu.

8Esimene kiht armatuuri vannitoa põrandal.

9Üks osa vannitoa põrandast valatud, teisel osal näha armatuurikihti koos põrandaküttetoruga.

Vannitoa põranda valamine sai tehtud kolmes osas. Esimese korraga tegime ära poole vannitoa osast, lisaks WC ja tehnoruum. Teisel korral sai tehtud kogu kraanikausside esine ning kolmandal korral teine osa vannitoast ning dušinurk. Kuna enamik pindadest ei ole voolava vee käes, siis valame need ilma kaldeta. Selle töö lihtsustamiseks paigaldasime põrandale rihtlatid, mida mööda on hiljem väga lihtne ühtset ja sirget põrandapinda valada. Kuna rihtlattide alla ei saa armatuuri paigaldada, siis puurisime eelnevalt lattidele sisse suured augud, kust on võimalik armatuuri vardad läbi lükata – need seovad omavahel ära kahel pool latti asetsevad armatuuri võrgud.

10Üks osa põrandast valatud, teisel osal näha kahte armatuurikihti, mille vahel põrandaküttetoru.

Dušinurga valamine vajas juba loodi. Ka siin dušinurgas on paigaldatud ruumi keskele üks pikk trapirenn ning tänu sellele on võimalik valada praktiliselt ühepoolse kaldega – nii lühikese distantsi kohta suhteliselt lihtne teostada. Dušinurga üks äär piirneb kõrgendusega, millele on plaan paigaldada klaassein.

11Alumise korruse vannitoa dušinurk – keskel trapirenn ning ühes ääres kõrgendus.

Peale igat valamist tuli ülejärgmisel päeval kogu valatud pind üle käia ning väikesed kumerused ja kühmud välja lihvida. Algusest peale oli mõte, et aluspind tuleb saada nii heaks, et plaatimisel võiks plaadi otse peale panna. Varasemate kogemuste põhjal võib öelda, et see on kokkuvõttes palju lihtsam kui plaatimisseguga parandusi tegema hakata.

Kogu alumise korruse vannitoa valamine jagunes kokkuvõttes kolme päeva peale. Hiljem lisandub veel saunaosa põranda valamine, kuid selleni läheb veel aega, kuna praeguse seisuga ei ole veel põrandatki, millele valada (majale lisandub juurdeehitus, millega jõudumööda tegeleme).

12Alumise korruse vannitoa põrand on valatud.


“Old ideas can sometimes use new buildings. New ideas must use old buildings.” Jane Jacobs

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s