Hulljulged eesmärgid aastaks 2018

Öeldakse, et uus aasta kulgeb sellises rütmis nagu vana ära saadetakse. Tundub, et sel ütlusel on tõetera sees, vähemalt sel aastal ja vähemalt meie jaoks. Praeguste plaanide kohaselt on väike salajane unistus aastat 2019 vastu võtta juba siinsamas tulevases kodus. See tähendab, et esimene korrus peaks olema sissekolimiseks vastavas seisus ning küttesüsteem võiks funktsioneerida. Esimese korruse juurde peaks kuuluma ka juurdeehitus, mida hetkel veel pole. Tundub ühe aasta jooksul teostatav, eks?

Tegelikult on esimese korruse ehituseks ja siseviimistluseks aega vaid aasta alguses talvisel perioodil ning aasta lõpus sügis-talvisel perioodil, sest kevad-suviseks ajaks on planeeritud väga suuremahulised tööd,  mis on seotud kogu maja kui tervikuga:

  • väljast soojustamine
  • uus fassaad
  • uus katus + päikesepaneelide paigaldamine
  • akende vahetus (neid on palju!)
  • maaküttesüsteemi paigaldamine

Maja on praegu väljast soojustamata, mistõttu on vaja see töö kiiremas korras ette võtta. Kümneid aastaid tagasi üldiselt ei soojustatudki palkmaju, nii ka selle maja puhul.  Soojustuseks läheb 100+100 mm kivivilla, lisaks tuuletõkke kangas, distantsroov ja fassaadilaud. Fassaadilauaks kasutame tõenäoliselt täispunnlauda mõõtudega 21×195 mm ning maja värviks saab rootsi punane. Maja 1933. aasta originaalprojektiga tutvudes leidsime originaaljoonised, millel on näha nikerdustega iluliistud ja karniisid – kindlasti leiavad need koha ka meie tulevastel akendel-ustel. Järgnevate aastate jooksul on plaanis lisada ka rõdud (samuti ajastutruult) maja igasse külge, samuti üks suur terrass lõuna küljele, vaatega jõele.

rõdu

Vana katuse asendamine uuega on samuti tööde nimekirjas. Praegune katus on asbestiga vana eterniitkatus, originaalis puitsindelkatus, mille peale on millalgi hiljem paigaldatud eterniit. Kuigi see on oma eluea kohta täitsa heas seisukorras, peame vahetuse siiski ette võtma, sest meil on kindel soov paigaldada päikesepaneelid. Päikesepaneele aga vanale eteniitkatusele ei paigaldata, kuna see on liialt habras ja läheks päikesepaneelide paigaldamise käigus katki. Paneelid saavad paigaldatud sellele osale katusest, mis ei jää nähtavale (hoovipoolne osa, mis piirneb oja ning kallaku peale jääva metsaga).

Selleks, et säilitada ajastutruud välimust, tuleb uus katus samuti eterniidist, kuid kaasaegne eterniit ei sisalda asbesti. Võiks mõelda ka puitsindelkatuse peale, kuid see ei mahu mitte kuidagi eelarvesse, samuti võtaks selle paigaldamine väga kaua aega. Katuse ehituslik pool kujutab endast seda, et võtame vana eterniidi maha, kuid selle all oleva sindelkatuse jätame alles. Sindelkatuse peale läheb distantsroov, aluskate ning seejärel eterniit.

Mis puudutab päikesepaneele ja maaküttesüsteemi, siis tegeleme praegu aktiivselt erinevate pakkumiste kogumisega – nii eraldi kui ka maaküttesüsteemi ja päikesepaneelide kohta koos ühe pakkumisena. Praeguseni välja uuritud info kohaselt laseme paigaldada päikesepaneelid võimsusega 10-11 kw. Maaküttepumbana läheb kasutusse Nibe 16 kw maasoojuspump. Maa sisse paigaldatava maakütte kollektori kogupikkuseks on ca 1200 jooksvat meetrit, mis tähendab, et selle jaoks tuleb üles kaevata umbes 1200 ruutmeetrit maapinda. Selle maa-ala oleme enda jaoks ka juba valmis vaadanud. Kõikidesse tubadesse on planeeritud põrandaküte ning kogu majja saab paigaldatud soojustagastusega sundventilatsioon.

Aknaid on terve maja peale kokku 29 (koos kõigi väikeste iluakendega). Hetkeseisuga pole veel otsustatud, kas tulevad puit- või plastikaknad. Tahame arvesse võtta kõiki aspekte, nii soojapidavust, välimust kui ka hinda. Aknad on plaanis ise paigaldada, kuna seda on juba eelnevalt nii mõneski kohas harjutatud.

esimene maja

Sooja vee jaoks on majja planeeritud  ringvool, see tagab mugavuse sooja vee kasutamisel – kuna maja on suur, siis soovime vältida olukorda,  kus sooja vett tuleb oodata väga pikalt. Maja keskel asuvasse tehnoruumi on plaanis paigaldada 300-500 liitrine soojaveeboiler (maakütte pealt).

Selle aasta eesmärgid said väga lühidalt kokkuvõetuna üles rivistatud. Nagu märkasite, et ole sel aastal plaanis tegeleda haljastusega. Järgmisi aastaid jääb ootama ka näiteks kõrvalhoonete ehitamine. Need on suisa hädavajalikud, sest suure maja ehitamine ja maa-ala  hooldamine nõuavad teataval hulgal masinaid ja tarvikuid, mis kõik vajavad oma kohta. Kuid iga asi omal ajal (või natuke hiljem)!


Kõik, mida praegu teed, on sinu tulevik. 

 

4 thoughts on “Hulljulged eesmärgid aastaks 2018

  1. Tere!Kas te maja soojustamuseks puistevilla (puhas looduslik toode)olete kaalunud? Minu kogemusel vajus tavaline vill lae äärest alla ja närilised uuristasid vähem kui 10 a.kogu villa risti-rästi käike täis.Puistevilla väidetavalt närilised ei lähe. Kogemus selle kohapeal puudub,kuna 2a tagasi paigaldatud voodrit pole põhjust lahti veel kakkuda:) Edu teile Teid suurprojektis! Meie kasutasime sellist toodet nii välissoojustuseks kui 2korruse põrandatel ja lagedel. http://werrowool.eu/et

    Like

    1. Tere! Täname kirjutamast 🙂
      Ka tselluvilla kasutamise mõte käis laualt läbi, kui sai asja planeerima hakatud, aga kahjuks on puistevillal lisaks headele omadustele ka selliseid omadusi, mis ei ole nii head kui klaas- ja kivivillal. Tselluvillal on võime endasse koguda mitmeid kordi rohkem niiskust kui mineraalvillal. Seetõttu suureneb ka selle soojusjuhtivus (ühesõnaga väheneb soojapidavus). Samuti ütlevad ka paigaldajad ise, et tselluvill vajub võrreldes teiste villadega rohkem (kuni 20%) ja peale esimest mõnda aastat tuleks soojustuskihile lisada veel täiendav kiht tselluvilla. Kivi- ja klaasvilla paigaldamisel tuleb välisseina ja laesoojustuse sõlm lahendada nii, et seinasoojustus ulatuks laesoojustusest kõrgemale 15-20 cm, siis ei ole ohtu, et vill vajuks nii palju, et soojustusse jääks päris tühimikud. Näriliste vastu on tselluvill küll parem kui mineraalvillad, aga ka mineraalvilladega soojustamisel on võimalik nende vastu võidelda. Fassaadilaudise alune tuulutusvahe tuleb altpoolt katta näriliste vastase võrguga, mis on oma olemuselt lihtsalt terasvõrk väikeste silmadega, kust närilised läbi ei pääse. Samuti kaetakse räästaalune tuulutus selle sama võrguga, sest närilistel on komme ka räästa alt sisse pugeda. 100% garantiid ei anna aga miski, kui siis võib-olla mitme kassi omamine! 🙂

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s